Idee rohkem kirjutada ja vähem rääkida on kiiduväärt. Tegudest on aga sammuke veel puudu. Aga mõte pole veel kuhugi kadunud, tuleb ainult veidi hoogu võtta. Aga teistega tuleb suhelda, rääkida, oma seisukohti tutvustada, sest teinekord võetakse sind kuulda ja kuulatakse seda, mis sul südamel, nagu ka sul on võimalus kuulata teiste südamehäält.
Vahepeal on toimunud mõned mõnusad ettevõtmised.
Kõrvarõngaste viltimine tekitas rahustava tunde hoolimata ohust, et nõelaga näppu torkad. Silme ees on punased pallikesed, mida tahaks kindlasti juurde teha.
Viimasel ajal on lumi olnud maas, kuid ilmad on piisavalt soojad, et saab jalutada ja talveilma nautida.

Kelgutamine annab nii füüsilist koormust kui ka rõõmu, eriti kui seda saab kellegagi koos kogeda.Veidi on ka kitse jälgi taga aetud, kuni järveni välja. Järvejää kandis, kuigi hirm oli ka. Kuiva jalaga maale jõudmine tõi aga naeratuse näole. Lumine mets on niivõrd ilus.

Blogimine on jäänud soiku

Sattusin kogemata oma blogi peale ning panin tähele, et pole siia ammu kirjutanud. Võib olla sellepärast, et mulle meeldib pigem rääkida, arutleda häälega, kui kirjutada. Samas avastasin hiljuti, et enda ja miks mitte ka teiste mõtete kirja panemine on ka päris tore.

Arutleda mulle meeldib. Nii teistega kui ka üksi (olen ju enda kõige parem sõber). Peamiselt liiguvad mõtted inimese kui sellise ja tema olemuse ning suhete ümber. Muidugi pole teooria ilma praktikata midagi ehk mõelda tuleb ka reaalse elu peale, selle peale mis toimub hetkel elus.

Praegune hetk elus. See on midagi, mis jääb tihti tähelepanuta. Tähtsam tundub minevik ja tulevik. Minevikust tuleks õppida, kuid selles elada ei maksa. Samuti on väga põnev planeerida ja unistada tulevikust, kuid nii võib olevik jääda märkamatuks ja elamata.

Teooria on tore, aga praktika kohati isegi olulisem (ma vist juba mainisin seda). Mina ise elan pigem just kas minevikus või tulevikus. Viimasel ajal olen püüdnud hakata rohkem nautima praegust elu, kuid mitukümmend aastat ühtemoodi elamist on keeruline muuta.
Kas keegi aga on öelnud, et muutumine peab kerge olema?

Alustan oma muutumisteed vaikselt, rahulikult. Üheks muutuseks võiks olla rääkimise asemel kirjutada. Mõtted jäävad samaks, kuid neid saab veel rohkem analüüsida, sest kirjutatut saab muuta ja teisiti väljendada või hoopiski väljendamata jätta.

tahtsin ja sain, no küll on hästi :)
nüüd on mul juba rohekm kodutunne, voodi ja tv ja internett ja puha :)
eks ikka on palju teha, aga ikkagi:)
ja pidu saab ka millalgi :)

mõtle, enne kui ostad

Kaasaegne elurajoon – haljastust pole ollagi, naaberkruntidel käib alles vundamendiehitus
Logistiliselt heas kohas – raudtee või mõni suurem autotee on kohe kõrval
Kaasaegne planeering – kõik on avatud, panipaikasid pole, maja kajab nagu kirik
Huvitav planeering – mingi tõsine käkk on kokku keeratud
Eksklusiivne sisekujundus – maast laeni täis odavat kitši
Tolmuvaba tee – vihmase ilmaga ei tolma (natuke mudane ainult)
Looduslähedane asukoht – vähemalt muru on krundil olemas
Ehitusjärgus elamu – viimased kaks aastat pole keegi midagi ehitanud
Kõrgelt hinnatud piirkond – kes hindas, ei tea
Vaikne koht tupiktänava lõpus – talvel roogid lund nagu segane

Njah, eks paistab kas saan või ei saa. Aga otsustanud olen :)
Nii et annan teada kui ise tean :)